Täna, 13. septembril toimusid Põhja-Tallinnas tuleviku õhumasinate testlennud, et katsetada tulevikulahendusi linnakeskkonna transpordi täiendamiseks. Eesti droonitootjad CAFA Tech Estonia ja Threod Systems Estonia lennutasid pakiveo- ja seiredroone, mis sooritasid erinevaid harjutusi – vedasid pakke erinevatesse asukohtadesse ning tegelesid keskkonna kaardistamise ja seirega. Septembris tehakse ka testlend Tallinna ja Helsingi vahel: linnade vahel lendavad koos pakiveodroon ja vesilennuk.

Tegu on osaga rahvusvahelisest Euroopa Liidu ülesest projektist. Lisaks Eestile toimuvad testlennud veel Soomes, Poolas ja Austrias. Lähemate aastate jooksul saavad linnaliikluse osaks usutavasti ka õhutaksod. Tallinnas sai samuti tutvuda kahte inimest mahutava Ehangi õhutaksoga.

Droonindus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning pandeemia andis valdkonna kasvule uue tõuke, kuna vajasime ühtäkki kontaktivabu võimalusi tavapärase elu jätkamiseks piirangute tingimustes. Mehitamata lennundusest võiks tulevikus saada arvestatav transpordiliik. Selleks peavad aga nii lennuliiklus kui mehitamata õhusõidukid sulanduma teiste transpordiliikidega. Nii võivad droonid saada lennujaamade, sadamate, rongi-ja bussijaamade ning muude transpordisõlmede kõrval loomulikuks osa meile harjumuspärasest transpordiahelast.

Eesti drooni- ja robootikaettevõtte CAFA Tech juht Tanel Järvet rääkis, et juba 3-5 aasta pärast vajame vastust küsimusele, kuidas korraldada õhuliiklust, kui Tallinna kohal lendab 500 drooni. “2023. aasta algul jõustub Euroopa Liidu mehitamata õhuliikluse juhtimise regulatsioon. Lähema kahe aasta jooksul peame selle Eesti õigussüsteemi üle võtma ning asuma kasutama automaatselt  töötavat mehitamata õhuliikluse juhtimissüsteemi. Need tingimused on eelduseks, et ettevõtted saaksid äriteenuste pakkumisel alates 2024. aastast automatiseeritud droonilende kasutama hakata,” rääkis ta.

Threod Systemsi müügijuht Sven Jürgenson selgitas, et ehkki Threodi juured on kaitse- ja julgeoleku valdkonnas, jõuavad nende droonid aina enam ka teistesse valdkondadesse, näiteks pääste-ja keskkonna alale. “Soovime osaleda avaliku õhuruumi ohutus ja efektiivses kasutuselevõtus mehitamata õhusõidukitele. See on meie jaoks peamine põhjus ühises projektis osalemiseks,“ kõneles ta.

„Testisime, kuidas sujuvalt ühendada mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid jagatud õhuruumis, kus liiklus on tihe,“ ütles Lennuliiklusteeninduse tehnika- ja äriarenduse valdkonna juht ja juhatuse liige Jaanus Jakimenko. „Droonide arendamine läheb aina kiiremaks. Valmistume selleks, et juba lähemas tulevikus liiguvad droonidega õhus nii kaubad kui ka inimesed. Ühtlasi pakuvad droonid uusi võimalusi, kuidas logistiliselt siduda linn ümbritseva keskkonnaga, hõlmates nii äärelinnu, maapiirkondi kui muid olulisi logistikakeskuseid. Et see kõik oleks sujuv ja ohutu nii õhus kui maal viibijatele, peavad lennujuhid olema valmis juhtima liiklust õhuruumis, kus osalevad nii mehitatud kui mehitamata õhusõidukid,“ rääkis ta.